Wednesday, March 11, 2009

Jooksu pealt mõõdetud maailm


"Maailma mõõtmine"
Daniel Kehlmann

Selle raamatu juures tuleb ilmsesti kõigepealt rääkida tõlkijast.
Kristel Kaljund, ma olen su esimene fänn.
Tõlkija on suureks abiks asjade juures, mida autor on jätnud seletamata (peaks mainima, et see on minu meelislähenemine: autor eeldab, et lugeja on ise piisavalt haritud, et tegelaskujusid teada(enamik sakslasi ehk ongi, kui räägitakse nende rahvuslikest suurkujudest?) või piisavalt intelligentne, et wikipediast otsida). Ms Kaljund on abivalmilt selle töö lugeja jaoks ära teinud, tema lehe alläärel ilmuvad kommentaarid on piisavalt pikad, et kätkeda kõike vajalikku ja piisavalt lühikesed, et mitte muutuda omaette kirjatükkideks. põhjalikud biograafiad raamatu lõpus aga seda juba peaaegu on, ja see on imeline! ilusas proosas huvitavalt kirjutatud täiuslikud lookesed. hurraa.

tõlke kiitmise järel sobiks nüüd täheldada, et ilmselt peaks seda raamatut hoopis originaalis lugema. tõlkija isegi tunnistab järelsõnas, et üks stiili aspekt (kaudne akadeemiline kõneviis) hästi ei tõlku. kas oli asi selles või milleski muus, aga raamat kuidagi lippas eest ära. esimesest lausest oli selge, et proosa on väga hea - algas kohe hoogsalt ja humoorikalt ja teravmeelselt, lausa säravalt. aga seisma justkui ei jäänudki. ilmselt ka see, et autor dialooge kirjavahemärkidega muust tekstist ei eraldanud, lisas kiirust. tõtt-öelda muutus see natuke tüütukski: tekkis mulje, et juhtub palju, aga samas on täielik sündmustevaegus. näis, et ükski juhtum raamatus pole piisavalt oluline, et selle jaoks või pärast seda korraks hoogu maha võtta. ilmselgelt on selline kirjeldustevaba lakoonilisus autori stiil, aga mind jääb närima küsimus, kas originaalis pole ehk tulemuseks ladus ja virtuoosne proosa eestikeelse libeda põranda asemel. õpin keele selgeks, saame teada.

lugu ise oli huvitav lugeda ja, nagu juba mainitud, kahtlemata hästi kirjutatud. kuuldavasti on Kehlmann esimesi, kes muidu surmtõsisesse saksa kirjandusse julgeb tulla nalja tegema, ja seda veel suurkujude kulul. mis on üdini positiivne.
raamatu taga on haritud intelligentne autor, kes on ajastut põhjalikult uurinud ja annab oma teadmisi väga hästi edasi, ilma hugo'like eneseunustuste- ja brown'ilike punasekstegemisteta. põnev on autori abiga üritada piiluda, mis toimub inimeste peas, kelle aju võimekus ise jääb tavainimesele hoomamatuks, rääkimata asjadest, mida see on võimeline genereerima.
tasub lugeda küll.

p.s. Kui Carl Friedrich Gauss suri, pandi tema aju formaalaldehüüdi ja sest ajas saati on üritatud teaduslikul teel selgitada selle toimemehhanisme.
edutult.

No comments: